Purjetamisel on oma keel. Kui olete jahisõidus uus või tahate lihtsalt kogenud meresõitjana kõlada, peate tundma levinumaid merendustermineid. Kogusime sellesse sõnastikku 50 olulist purjetamisterminit A-st Z-ni ja lisasime lihtsad selgitused. Lõpuks eristate vööri ahtrist ja pakpoordi tüürpoordist ning teate täpselt, mida teha, kui keegi käsib grootpurje rehvida või paudiks valmistuda.

Ahtri pool (aft)

Ahtri pool ehk aft tähendab suunda paadi tagumise otsa ehk ahtri poole või asukohta seal. Näiteks ahtrikajut on jahi tagaosas paiknev magamisruum. Selle vastand on vööri pool ehk forward, mis tähistab suunda paadi esiosa poole.

Ankur

Ankur on raske, sageli metallist konksu- või adrakuju meenutav ese, mis ühendatakse paadiga otsa või keti abil ja hoiab alust paigal. Ankru laskmisel viiakse see merepõhja, kuhu see kaevub, et tuul või hoovus paati minema ei kannaks. Ankur on hädavajalik lahes või ankrukohas püsimiseks, kui alus pole kai või sildumispoi külge kinnitatud.

Näiv tuul (apparent wind)

Näiv tuul on liikuval paadil tajutav tuul, mis koosneb tegelikust tuulest ja paadi enda liikumise tekitatud õhuvoolust. Kui tegelik tuul puhub kiirusega 10 sõlme ja purjetate allatuult kiirusega 5 sõlme, võib tekil tuntav näiv tuul olla vaid 5 sõlme, sest liigute tuulega kaasa. Vastutuult purjetades näiva tuule kiirus seevastu suureneb. Näiva ja tegeliku tuule erinevuse mõistmine on purjede õigeks trimmimiseks oluline.

Kaptenita rent (bareboat charter)

Kaptenita rent ehk bareboat charter tähendab, et rendite üksnes paadi, ilma kutselise kapteni või meeskonnata. Teie või keegi teie rühmast tegutseb kipperina ning vastutab jahi juhtimise ja navigeerimise eest. See valik on populaarne kehtiva tunnistusega kogenud purjetajate seas, kes soovivad ise alust juhtida. Kui keegi teie meeskonnast ei oska purjetada või eelistate lõõgastuda, võite valida kapteniga või meeskonnaga rendi, mille juurde kuulub palgatud kapten ja võimalik lisameeskond.

Pooltuul (beam reach)

Pooltuul on purjetamiskurss, mille korral tuul puhub otse üle paadi külje ehk kerega risti. Tuul tabab paati liikumissuuna suhtes 90° nurga all. See on üldiselt üks kiiremaid ja mugavamaid purjetamisnurki. Purjed lastakse umbes pooleldi välja ning paat on mõõdukas kreenis. Paljud purjetajad armastavad pooltuult, sest alus liigub kiiresti, kuid ei kaldu liigselt.

Koi või kaikoht (berth)

Ingliskeelsel terminil berth on purjetamises kaks peamist tähendust. Esiteks tähendab see koid ehk paadis paiknevat voodit või magamiskohta. Näiteks võib jahi kajutites olla kaks kahekohalist koid ning salongis lisakohad. Teiseks võib berth tähendada paadi sildumiseks mõeldud kaikohta, näiteks jahisadama boksi. Võite jahisadamas ööseks kaikoha broneerida. Mõlemad tähendused kirjeldavad puhkepaika: üks on meeskonnale ja teine paadile.

Bimini-katus

Bimini on paadi riidest päikesevari või varikatus, mis pingutatakse tavaliselt kokpiti kohal metallraamile. See pakub varju ja mõningast kaitset vihma eest ning muudab kuumas päikeselises sihtkohas tekil viibimise mugavamaks. Vahemere ja Kariibi mere rendijahtidel on bimini tavaline ning lubab teil tuult nautida ilma päikese käes kõrbemata.

Poom

Poom on masti külge grootpurje alumise serva juures kinnitatud horisontaalne peel. See toetab ja kujundab grootpurje ning liigub kursi muutmisel ühelt küljelt teisele. Purjetajad reguleerivad grootsooti, et juhtida poomi nurka tuule suhtes. Poomi allhoidja ehk vang — sageli plokisüsteemi või hoovaga seade — hoiab poomi all, eelkõige allatuult purjetades, et kasutada purjepinda tõhusalt ning vältida poomi üleskerkimist või ootamatut halssimist. Poomi lähedal hoidke pea madalal: halsi vahetades võib see kiiresti üle kokpiti liikuda ja teele jäänud inimest tabada.

Vöör

Vöör on paadi eesmine ots. Vööri poole vaadates vaatate ettepoole suunas, kuhu paat tavaliselt liigub. Vöör lõikab esimesena läbi vee. Selle tundmine on pardal suunajuhiste mõistmiseks oluline, näiteks ütluses „ankur asub vööris”. Paadi vastasots on ahter. Vööris paiknevad sageli eespurje hoidev vöörstaak, ankrurull ja sildumisotste knaabid.

Paalisõlm (bowline)

Paalisõlm ehk bowline on klassikaline ja hädavajalik meresõlm, millega tehakse otsa lõppu kindel aas. Inglise keeles hääldatakse seda „BOH-lin”. Koormuse all ei libise ega kiilu sõlm kinni, kuid pärast saab selle kergesti lahti teha. Purjetajad kasutavad paalisõlme paljudeks töödeks, näiteks soodi kinnitamiseks foka soodinurga külge või otsa sidumiseks ümber posti või knaabi. Töökindluse tõttu on see üks esimesi sõlmi, mida uus purjetaja õpib. Vana ütlus kõlab: kui te ei oska sõlme siduda, siduge neid palju — aga tegelikult õppige lihtsalt paalisõlm selgeks.

Bakstaaktuul (broad reach)

Bakstaaktuul on purjetamiskurss, mille puhul tuul tuleb üle paadi tagumise küljenurga ehk ahtriveerandi. Liigute osaliselt allatuult, tuule suuna suhtes ligikaudu 135° nurga all. See on teine kiire ja üsna stabiilne kurss, tavaliselt vaid pisut aeglasem kui pooltuul. Küljelt tagant puhuva tuule püüdmiseks lastakse purjed kaugele, peaaegu täielikult välja. Bakstaaktuul on mugav ja kiire ning seetõttu armastatud kurss allatuult asuvasse sihtkohta sõitmisel.

Ümberminek (capsize)

Ümberminek tähendab, et paat pöördub vees külili või kummuli. Väikeste purjekate ja abipaatide puhul võib seda tugeva iili või liigse kreeni tõttu üsna sageli juhtuda ning mast puudutab siis vett. Väljaõppes õpetatakse meeskonnale paljusid abipaate uuesti püsti keerama. Suuremad purjejahid on kavandatud nii, et need tavapärastes oludes täielikult ümber ei läheks. Raske kiil tagab stabiilsuse ja aitab laine või tuule survel külili vajunud aluse uuesti püsti pöörata. Teisisõnu võib suur kiiljaht tugevalt kreeni minna, kuid täielik ümberminek on väga haruldane.

Katamaraan

Katamaraan on kahe võrdse paralleelse kerega purjekas, mille kered ühendab tekk või raam. Katamaraanid ehk lühidalt katid on populaarsed rendijahid, sest need pakuvad head stabiilsust ja palju ruumi. Kahe kere tõttu läheb katamaraan purjede all vähem kreeni ning on merehaigusele kalduvale inimesele mugavam. Katamaraani suur laius annab avara salongi ja tekiala puhkamiseks. Allatuult liigub see samuti kiiresti. Teisalt võib katamaraaniga vastutuult manööverdamine olla keerukam ning suure laiuse tõttu maksab kaikoht jahisadamas tavaliselt rohkem. Katamaraani ja ühekerelise vahel valides kaaluge näiteks mugavust ning klassikalist purjetamistunnet.

Katamaraanide kohta saate rohkem lugeda meie artiklist „Katamaraan või purjejaht — kumb valida?”.

Knaap

Knaap on paadil või kail paiknev metallist või plastist kinnitus, mille külge seotakse ots. Tavaliselt meenutab see alasit või kahe sarvega ristpulka. Otsa kinnitamiseks viiakse see kaheksakujuliselt ümber knaabi ja lõpetatakse lukustava poolsõlmega. Seda nimetatakse otsa knaapimiseks. Jahi knaapide külge kinnitatakse sildumisotsad, fallid, soodid ja muud otsad. Need hoiavad purjede, vendrite ja muu varustusega ühendatud otsi kindlalt paigal nii sildumisel kui sõidu ajal. Knaap on lihtne, kuid äärmiselt oluline detail ning õige kasutamine tagab, et sildunud paat püsib paigal.

Tihttuul (close-hauled)

Tihttuules purjetate võimalikult teravalt vastutuult ja tõmbate purjed tihedalt sisse. Paadi kurss jääb tavaliselt tuule suunast 30–45 kraadi kõrvale, mis on väikseim nurk, millega purjejaht üldjuhul hakkama saab. Grootpuri ja foka tõmmatakse sootidega peaaegu lõpuni sisse ning tuulesurve tõttu läheb paat tõenäoliselt tugevalt kreeni. Tihttuul asub purjetamiskursside skaala ühes otsas. Nii liigutakse vastutuule suunas, tehes pautide seeriana siksakke. Pautimine tähendab kursi muutmist nii, et vöör pöördub läbi tuule, võimaldades vahelduva suunaga vastutuult edasi liikuda.

Süvis

Süvis on paadi kere veealuse osa sügavus, mida mõõdetakse veepinnast kere madalaima osani, sageli pilsiala või kiilu põhjani. Kui jahi süvis on 2 meetrit, vajab see põhja puutumata püsimiseks vähemalt 2 meetri sügavust vett. Süvis on navigeerimisel tähtis. Sügava süvisega paat ei pruugi pääseda madalasse lahte või jahisadamasse, samas kui väikese süvisega alus saab rannale lähemale minna. Katamaraani süvis on sageli ühekerelise omast väiksem, sest stabiilsuse tagamiseks pole vaja sügavat kiilu.

Vender

Vender on paadi ja kai või kahe paadi vahele paigutatav kaitsepadi, mis väldib kahjustusi. Tavaliselt tehakse vender täispuhutavast vinüülist või vahust ning riputatakse üle parda sinna, kus kere võib vastu kaid või teist alust hõõruda. Sildumiseks valmistudes pange vendrid välja ehk riputage need löökide pehmendamiseks paadi küljele. Need toimivad nagu auto kaitseraud, ainult et ripuvad otsa küljes. Igal rendipaadil on vendrikomplekt ning oskuslik meeskond asetab need enne sildumist või teise paadi kõrvale kinnitumist õigesse kohta.

Purje kokkurullimine (furling)

Furling tähendab purje kokkurullimist või hoiulepanekut. Purje saab rullida ümber staagi või rullprofiili või koguda poomi peale kokku. Paljudel tänapäeva jahtidel on foka ja sageli ka grootpurje rullsüsteem, mille abil saab purje ühest otsast tõmmates sisse või välja rullida. Nii on lihtne purjepinda vähendada ilma lehviva kangaga võitlemata. Rullfoka saab kasutusvälisel ajal vöörstaagi ümber kokku rullida. Õigesti rullitud puri püsib ankrus olles või purjetamispäeva lõppedes kindlalt paigal ja tuule eest kaitstud.

Kambüüs

Kambüüs on paadi köögiala. Seal leidub pliit, mis on sageli kardaanliigendiga ja püsib paadi kreeni minnes rõhtne, valamu ning ruum toidu ja kööginõude jaoks. Kambüüs on tavaliselt väike, kuid tõhusalt kavandatud. Merel söögitegemine võib olla keeruline: üks käsi paadile ja teine endale. Rendijahil asub kambüüs üldjuhul all salongi juures. Vähesest ruumist hoolimata saab seal valmistada täisväärtusliku eine. Lahtise tulega olge ettevaatlik ja kinnitage kuumad potid alati nii, et need paadi õõtsudes pliidilt ei libiseks.

Kui te ei soovi pardal süüa teha, vaadake meie purjetajate armastatud restoranide nimekirja.

Fall

Fall on purje tõstmiseks ja langetamiseks kasutatav ots. Fallid kulgevad masti või vöörstaagi juures üles ning kinnituvad purje ülemise nurga ehk pea külge. Grootfall tõstab grootpurje mööda masti ja fokafall foka ehk eespurje mööda vöörstaaki. Fall tehakse tavaliselt vähevenivast köiest või trossist, sest puri peab püsima tugevalt üleval. Ingliskeelne halyard pärineb vanade purjelaevade väljendist haul yard. Tänapäeva jahtidel juhitakse fallid sageli tagasi kokpitti, kus neid tõmmatakse vintsiga. Kui kipper käsib grootpurje tõsta, peate teadma, milline on grootfall.

Tualett ehk head

Head tähendab inglise merenduskeeles paadi tualetti või vannituba. Sõna võib tähistada nii tualetipotti kui väikest ruumi, kus paiknevad sageli ka valamu ja dušš. Termin pärineb vanadelt purjelaevadelt, mille tualetiala asus laeva eesosas ehk head'is. Tänapäeva jahi tualetil tuleb loputamiseks sageli käepidet pumbata, sest meretualett ei tööta nagu kodune. Kui keegi ütleb inglise keeles, et läheb head'i, ei räägi ta paadi vöörist.

Kreen

Kreen on purjeka küljele kaldumine, mille põhjustab purjedele mõjuv tuul. Kui purjed tekitavad veojõudu, kaldub ehk läheb paat tuulest eemale kreeni. Mõõdukas kreen on purjetades tavapärane ja lõbus ning näitab, et kasutate tuule jõudu. Tugevas briisis tihttuules liikuv paat võib näiteks kalduda 15–30 kraadi. Hea purjetaja tajub kreeni suurust ja kohandab purjeid või kurssi nii, et sõit püsiks mugav. Liigset kreeni, mille korral asjad hakkavad laualt libisema, saab vähendada purje rehvimise ehk purjepinna vähendamise või kursi muutmisega. Kiiljaht ongi loodud kreeni minema: kiilu raskus tasakaalustab kallutavat jõudu ja aitab ümberminekut vältida.

Rool ja roolimispaik (helm)

Helm tähendab inglise keeles paadi rooliseadet või roolimispaika. Rooli võtmine tähendab juhtimise ülevõtmist. Paljudel jahtidel on rooliratas, millega roolija pöörab roolilehte. Väiksemal paadil võib olla roolipinn ehk roolilehe külge kinnitatud kang. Helm võib tähendada rooliratast või roolipinni ennast või kogu roolimisala, mis asub purjekal sageli kokpitis. Kui kipper palub teil rooli valvata, tuleb hoida paati kursil. Paudi ajal võite inglise keeles kuulda hüüdu „helm's alee”, mis tähendab, et rool pööratakse allatuule poole, et vöör läbi tuule viia.

Kere

Kere on paadi peamine vees ujuv osa. See hõlmab veealust põhja ja külgi ning annab alusele kuju ja ujuvuse. Teki serval leidub sageli jalapiire, mis kaitseb meeskonda, annab jalale tuge ja võimaldab otsi kinnitada. Purjeka mast, purjed ja muu varustus paigaldatakse kere peale. Kere võib olla klaasplastist, puidust, metallist või muust materjalist. Selle kuju, pikkus ja kaal mõjutavad paadi juhitavust ning kiirust. Pikk kitsas kere võib olla kiirem, kuid pakkuda vähem ruumi, samas kui lai kere on stabiilsem ja avaram. Väljasurvekere ja glisseeriva kere erinevus kirjeldab paadi liikumist vees: enamik purjekaid on väljasurvealused, mis lükkavad vee kõrvale, mitte ei libise selle pinnal.

Foka ehk eespuri (jib)

Foka ehk eespuri on purjeka ees, mastist vööri pool asuv kolmnurkne puri. Koos grootpurjega viib see paati edasi. Foka kinnitub vöörstaagi ehk vöörist mastini kulgeva trossi külge ning seda juhitakse mõlemal küljel paiknevate fokasootidega. Foka alumisse tagumisse ehk soodinurka kinnituvad soodid, mis on purje õigeks trimmimiseks hädavajalikud. Väiksemat eespurje nimetatakse fokaks, mastist tahapoole ulatuvat suuremat eespurje sageli genoaks. Käsk „trimmi fokat” tähendab fokasoodi reguleerimist, et seada puri tuule suhtes õigesse nurka. Paljudel reisijahtidel kasutatakse rullfokat, mille saab tugeva tuulega osaliselt kokku rullida ehk rehvida. Foka on eriti tähtis vastutuult purjetades, sest see suunab õhuvoolu ja aitab teravamalt tuulde liikuda.

Halssimine (jibe või gybe)

Halssimine on manööver, mille käigus pööratakse allatuult purjetades paadi ahter läbi tuule ja tuul liigub ühelt pardalt teisele. Näiteks tuleb tuul enne halsivahetust ahtri poolt üle pakpoordi ja pärast üle tüürpoordi või vastupidi. See on paudi vastand, sest paudil pöördub läbi tuule vöör. Halssimist kasutatakse kursi muutmiseks siis, kui tuul jääb üldiselt paadi taha ehk liigutakse bakstaak- või taganttuules. Olge ettevaatlik: halssimisel paiskuvad grootpuri ja poom suure jõuga üle paadi. Juhtige soote ning hoiatage meeskonda hüüdega, et kõik kummarduksid. Korrektselt tehtud kontrollitud halss on tavapärane allatuulemanööver, kuid juhuslik halss võib olla ohtlik. Seetõttu jälgivad purjetajad taganttuules alati poomi asendit.

Kiil

Kiil on enamiku purjekate põhja all paiknev suur uimetaoline osa, mis tagab stabiilsuse ja vähendab külgsuunalist triivi ehk allatuulevajumist. Kiiljahil sisaldab see sageli rasket ballastmaterjali, näiteks pliid või rauda, mis tasakaalustab purjedele mõjuva tuule jõudu ja aitab paati püsti hoida. Tänu kiilule võib purjekas kreeni minna ilma ümber pöördumata ning raskus tõmbab aluse taas püsti. Kiile on eri kujuga, näiteks uim-, täis- ja bulbkiil, kuid nende põhifunktsioon on sama. Kiil toimib ka veealuse tiivana: sellest mööduv vesi tekitab tõstejõu, mis aitab vastutuult purjetada. Jahti rentides jälgige kiilu süvist. Sügav kiil parandab sõiduomadusi, kuid vajab sügavamat vett.

Huvitav fakt: mitmekerelistel alustel, näiteks katamaraanidel, pole rasket kiilu. Nende stabiilsus tuleneb laiusest.

Sõlm kui kiirusühik

Sõlm on merel kasutatav kiirusühik, mis võrdub 1 meremiiliga tunnis. Üks sõlm on ligikaudu 1,852 km/h ehk 1,15 miili tunnis. Kiirusega 6 sõlme liikuv paat sõidab ligikaudu 6,9 miili tunnis ehk 11 km/h. Sõlmedes väljendatakse purjetamises ja navigeerimises nii aluse kui tuule kiirust. Termin pärineb ajast, mil meremehed mõõtsid kiirust kindla vahega sõlmedega logiliini abil ning lugesid, mitu sõlme ettenähtud ajaga kätest läbi jooksis. Sõlm tähendab juba kiirust tunnis, seega öeldakse „meie reisikiirus on 5 sõlme”, mitte „5 sõlme tunnis”. Kiireks peastarvutuseks on 1 sõlm ligikaudu 1,15 maismaamiili tunnis ning sõlmed korrutatuna 1,15-ga annavad ligikaudse kiiruse miilides tunnis.

Allatuulepoolne (leeward)

Allatuulepoolne ehk leeward, inglise hääldusega „LOO-ard”, tähendab tuulest eemale jäävat külge või suunda. Selle vastand on pealttuulepoolne. Paadi allatuulekülg on tuule eest varjatud külg. Kui tuul tabab näiteks tüürpoordi, jääb pakpoord allatuule poole. Inglise merenduskeeles kasutatakse lee'd väljendites fallen to leeward ehk allatuult triivinud ja lee shore ehk allatuule jääv kallas, mis on ohtlik, sest tuul võib paadi sinna kanda. Kreenis paadi allatuuleparras on madalamal, veele lähemal, ning pealttuuleparras kõrgemal. Tasakaalustamiseks võib meeskond liikuda pealttuule poole. Ese visatakse vajaduse korral allatuuleküljelt, et tuul kannaks selle paadi suunas tagasi, mitte eemale.

Grootpuri ehk suurpuri

Grootpuri on pikisuunaline puri, mille tasapind kulgeb piki paati vöörist ahtrisse. See on purjeka peamine ja tavaliselt suurim puri ning kinnitub masti ja poomi külge. Enamiku tänapäeva jahtide grootpuri on kolmnurkne ning tõstetakse masti tagaserva mööda üles. Eriti vastutuult purjetades annab see suure osa paati edasi viivast jõust. Grootpurje juhitakse poomi nurka muutva grootsoodi ning vahel purjekuju reguleerivate seadmetega, nagu vang ja outhaul. Käsk „trimmi grootpurje” tähendab selle seadmist. Tugeva tuulega on tavaline grootpurje rehvida ehk pinda osaliselt langetamise või rullimise teel vähendada. Koos fokaga töötav hästi trimmitud grootpuri hoiab paadi tasakaalus ja tagab tõhusa sõidu.

Mast

Mast on tekilt kerkiv kõrge püstine peel, mis kannab purjesid. Enamikul purjekatel, näiteks luupidel ja kutritel, on üks mast, kuid ketšil, jaulil ning kuunaril võib olla kaks või rohkem. Mitme mastiga aluse eespoolne mast ehk fokkmast asub vöörile kõige lähemal ning kannab esiosa taglast ja purjesid. Masti külge kinnitub piki selle serva grootpuri ning vöörstaak, mis hoiab fokat. Tänapäeval tehakse mast tavaliselt alumiiniumist või süsinikkiust, varem puidust. Seisevtaglas, näiteks vandikomplekt ja staagid, hoiab masti püsti ning pingul. Inglise termin masthead tähendab masti tippu, kus võivad paikneda mõõteriistad ja tuled, ning mast step alumist kinnituskohta. Paadi kreeni minnes kaldub mast kaasa, kuid see on kavandatud taluma tuule koormust purjedele. Kogu mastitaglas peab olema heas korras, sest masti kaotus on olukord, mida iga purjetaja soovib vältida.

Mayday

Mayday on raadioside kõige tõsisem hädakutsung, mida kasutatakse üksnes eluohtlikus olukorras. VHF-raadiost kolm korda kõlav „Mayday, Mayday, Mayday” tähendab, et alus või inimene on tõsises ja vahetus ohus, näiteks uppumas, tulekahjus või raskelt vigastatud, ning vajab viivitamata abi. Mayday pärineb prantsuskeelsest väljendist m'aidez ehk „aidake mind”. Kutsungit korratakse alati kolm korda, et see oleks selgelt arusaadav ja eristuks muust sidest. Paadijuht kasutab Maydayd ainult kõige rängemas hädaolukorras. Teised kutsungid on Pan-Pan kiire, kuid mitte eluohtliku olukorra jaoks ning Sécurité ohutus- ja navigatsioonihoiatusteks. Mayday käivitab viivitamata otsingu- ja päästetöö. Õigesti vormistatud Mayday kutsungi oskus, sealhulgas asukoha ja hädaolukorra olemuse edastamine, võib merel elu päästa.

Ühekereline purjejaht

Ühekerelisel alusel on üks kere, erinevalt mitmekerelisest, näiteks katamaraanist. Tavaline purjejaht on ühekereline. Stabiilsuse annavad ballastiga raske kiil ja kere kuju, mistõttu läheb alus purjede all kreeni ning pöördub ise püsti tagasi. See pakub klassikalist purjetamistunnet: paat lõikab läbi lainete ja kaldub briisis. Ühekerelisi jahte leidub rohkem ning nendega on vastutuult sageli lihtsam sõita kui katamaraaniga. Sama pikkuse juures on eluruumi tavaliselt vähem ning alus kõigub külgedele. Mõni purjetaja armastab seda, kuid algajale meeskonnale võib see alguses ebamugav olla. Ühekerelise ja katamaraani vahel valides lähtuge soovitud kogemusest. Kui armastate traditsioonilist purjetamist ega pelga kreeni, on ühekereline suurepärane. Paudil on see sageli katamaraanist nobedam ja suudab liikuda teravamalt vastu tuult.

Sildumine (mooring)

Sildumine tähendab paadi kinnitamist püsiva punkti külge, selle asemel et kasutada oma ankrut. Sageli peetakse silmas kinnitumist sildumispoi külge. See on ujuv poi, mille küljes on merepõhja püsivalt kinnitatud raske raskus või ankur. Paljudes sadamates ja lahtedes saab poid rentida või kasutada, mis säästab ankurdamisvaeva. Poi võtmiseks haarake selle küljes olev väljavõtuots ja kinnitage see vööriknaabi külge. Vööriots kinnitub paadi vööri ning seda kasutatakse aluse sildumisel kinnitamiseks või manööverdamiseks. Mooring võib tähendada ka paadi kai äärde sidumist või mis tahes viisil püsivalt kinnitamist. Iga kord, kui jätate paadi seisma ja seote selle nii, et see minema ei triivi — olgu jahisadama kaikohta, poi või teise aluse kõrvale —, on tegemist sildumisega. Sildumispoi on mugav ja eriti rahvarohkes kohas merepõhjale sageli ohutum kui iga paadi eraldi ankur.

Meremiil

Meremiil on mere- ja lennunavigatsioonis kasutatav pikkusühik, mis võrdub 1852 meetri ehk 1,852 kilomeetri või ligikaudu 1,1508 maismaamiiliga. Üks meremiil, lühendiga nm või NM, põhineb Maa ümbermõõdul ja vastab ühele laiuskraadiminutile. Maa jaguneb 360 laiuskraadiks ning iga kraad 60 minutiks, seega võrdub üks kaardi kaareminut ühe meremiiliga. See lihtsustab merekaardi ja GPS-i kasutamist: kui kahe punkti laiuskraad erineb 1 minuti võrra, on nende vahemaa 1 nm. Kiirust mõõdetakse sõlmedes ning 1 sõlm võrdub ühe meremiiliga tunnis. Kui saar jääb 10 nm kaugusele ja paat liigub 5 sõlmega, kulub ideaaloludes sinna jõudmiseks umbes 2 tundi. Meremiil hoiab vahemaa koordinaadisüsteemiga kooskõlas ning seob mõõdu kenasti kasutatavate kaartidega.

Kas soovite meremiili kohta rohkem teada? Lugege meie artiklit.

Vasak parras ehk pakpoord (port)

Pakpoord on paadi vasak külg siis, kui vaatate ettepoole vööri suunas. Jahil vööri poole seistes jääb kõik vasakul pakpoordi. Inglise keeles aitab meelde jätta, et port ja left koosnevad mõlemad neljast tähest. Teine seos on punane portvein: öösel tähistab pakpoordi punane ja tüürpoordi roheline tuli. Termin pärineb vanadelt laevadelt, mis pöörasid sadama poole selle küljega, et vastaspoordil asuvat rooliaeru mitte kahjustada. Pakpoordi kuulete käskudes ja kirjeldustes, näiteks „abipaat on pakpoordi küljes” või „pöörake pakpoordi” ehk vasakule. Pidage meeles: vööri poole vaadates on pakpoord vasakul ja tüürpoord paremal.

Rehvimine

Rehvimine tähendab purjepinna vähendamist tugeva tuulega toimetulekuks. Tavaliselt langetatakse puri osaliselt või rullitakse kokku, et tuulele jääks vähem kangast. Tuule tugevnedes võite näiteks võtta grootpurjele esimese rehvi, mis vähendab selle pindala ligikaudu 30%, ning rullida osa fokast sisse. Enamikul grootpurjedel on rehvpunktid, öösid ja otsad, millega purje alumine osa poomi külge kinnitada ning puri tõhusalt väiksemaks teha. Purjetamise kuldreegel on rehvida vara ja sageli, sest ülepurjestamata paat liigub kiiremini ning mugavamalt. Õigesti rehvituna läheb alus vähem kreeni ja on lihtsamini juhitav. Rehvimine on tavaline purjekäsitsemise osa ning isegi kogenud meresõitja teeb seda alati, kui ohutus ja tasakaal nõuavad.

Roolileht

Roolileht on paadi ahtris vee all paiknev lame püstine laba, millega alust juhitakse. Rooliratast pöörates või roolipinni lükates keerate roolilehe ühele või teisele poole. Roolilehte tabav veevool pöörab seejärel paati samas suunas. Sisuliselt on roolileht paadi juhtimisuim. Purjeka ahtri alla vaadates näete seda sageli otse kiilu taga. Väiksemal alusel võib roolileht olla kinnitatud ahtripeegli külge. Suurel kiirusel liiga tugevalt pööratud roolileht tekitab takistuse ja pidurdab, mistõttu roolitakse üldjuhul väikeste sujuvate liigutustega. Roolilehe purunemine või kaotus on tõsine, sest paati on siis väga raske juhtida. Seepärast tuleb seda olulist varustust korralikult hooldada.

Taganttuules sõit (running)

Taganttuules sõites tuleb tuul otse või peaaegu otse paadi tagant üle ahtri. Kurss on tuule suuna suhtes ligikaudu 180°. Täielikus taganttuules lastakse purjed lõpuni välja ning sageli paikneb üks kummalgi pool paati. Seda seadistust nimetatakse liblikaks: grootpuri on ühel ja foka teisel pool. Taganttuules on paat tavaliselt püstine ja sõit võib tunduda rahulik, kuid poomi ning juhusliku halsi vältimist tuleb tähelepanelikult jälgida. Paadi liikumise tõttu tuulega samas suunas võib näiv tuul olla väga nõrk. Pardal tundub vahel vaid kerge briis isegi siis, kui tegelik tuul on tugev. Paljud reisipurjetajad tõstavad taganttuules kiiruse ja elamuse suurendamiseks spinnakeri või gennakeri, mis on spetsiaalsed allatuulepurjed. Need seatakse võimalikult suure tuulehulga püüdmiseks ning tõhusa kiiruse saavutamiseks.

Salong

Salong on jahi peamine eluruum või puhkeala, mis asub tavaliselt teki all. Seal leidub istmeid, näiteks diivaneid või U-kujuline sohva, söögilaud ning hoiukapid või väike baar. See on paadi elutuba. Paljudel rendijahtidel saab salongilaua muuta lisakoiks. Inglise sõnu saloon ja salon kasutatakse samas tähenduses: esimene on levinud Briti ja teine Ameerika inglise keeles. Hubases salongis koguneb meeskond sööma, järgmise päeva marsruuti kavandama või õhtul kaarte mängima. Mõnel paadil asub seal ka navigatsiooniala ehk kaartide ja mõõteriistadega kaardilaud.

Soot

Soot on ots, millega reguleeritakse purje nurka tuule suhtes. Erinevalt purje tõstmiseks üles kulgevast fallist on soot tavaliselt horisontaalne ning selle järeleandmine või sissevõtmine muudab purje asendit. Grootsoot kinnitub poomile ja juhib grootpurje trimmi. Foka või genoa juhitakse tavaliselt kahe fokasoodiga, üks kummalgi pardal. Soodi sissevõtmine tõmbab purje paadi keskjoonele lähemale ja teravama tuulenurga jaoks pingule. Soodi järeleandmine lubab purjel kaugemale välja liikuda. Hea purjetrimm sõltub soodi õigest pingest. Nimest hoolimata pole ingliskeelne sheet puri, vaid purje juhtiv ots. Sõna pärineb vanainglise otsa tähistanud sõnast ning väljend three sheets to the wind ehk väga purjus viitab vabalt lehvivatele sootidele, mis panevad purjed kaootiliselt liikuma.

Kipper

Kipper on paadi eest vastutav inimene ehk igapäevases kõnes kapten. Tema vastutab roolimise, navigeerimisotsuste ning meeskonna ja aluse üldise ohutuse eest. Kui rendite paadi koos kutselise kapteniga, nimetatakse teda kipperiks. Oma või renditud alust juhtides on kipper see, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja kes võtab juhtimise enda peale; loa olemasolul võite see olla teie. Kipper ei pea kõike ise tegema, sest meeskonnaliikmed täidavad mitmesuguseid ülesandeid, kuid ta juhib tervikut ja annab korraldusi. Iga meeskonnaliige võib vastutada näiteks purjede käsitsemise, navigeerimise või roolimise eest ning kõik need tööd on aluse juhtimiseks olulised. Purjetamiskoolitustel kohtate kvalifikatsioone Day Skipper ja Skipper License, mis annavad õiguse kipperina tegutseda. Pardal tuleb kipri sõna austada, sest meretraditsiooni ja paljude riikide seaduse järgi on ohutusküsimustes tema otsus lõplik. Hea kipper kuulab siiski ka meeskonda ning loob kõigile lõbusa ja turvalise keskkonna.

Spinnaker

Spinnaker on suur õhupallikujuline puri, mida kasutatakse nõrga kuni mõõduka tuulega allatuult purjetamiseks. Need purjed on sageli erksavärvilised ja valmistatud kergest nailonist. Spinnaker kinnitatakse vööris tavaliselt spinnakeripoomi või pukspriidi külge ning see lendab paadi ees, kui tuul puhub tagant, näiteks bakstaak- või taganttuules. Suur langevarjutaoline kuju püüab palju tuult ja võib kiirust märgatavalt suurendada. Sümmeetrilist spinnakeri kasutatakse poomiga, asümmeetrilist, mida nimetatakse sageli gennakeriks, paljudel tänapäeva reisijahtidel poomita. Spinnakeri tõstmine ja langetamine nõuab mõnevõrra rohkem oskusi ning meeskonna head koostööd, kuid paadi ees paisuvat tohutut purje ja kiirendust on põnev kogeda. Rahulikul rendireisil ei pruugi te spinnakeri kasutada, kui meeskond pole kindel, kuid võistluspurjetajad tõstavad selle allatuules kiiruse saamiseks regulaarselt.

Parem parras ehk tüürpoord (starboard)

Tüürpoord on paadi parem külg siis, kui vaatate ettepoole vööri suunas. Pakpoord tähendab vasakut ja tüürpoord paremat. Öösel tähistab tüürpoordi tavapäraselt roheline ja pakpoordi punane tuli. Ingliskeelne starboard pärineb vanainglise sõnast steorbord ehk roolipool, sest muistsetel laevadel asus rooliaer paremal küljel. Üks levinud liiklusreegel merel ütleb, et purjede all ristumisel on tüürpoordihalsil oleval purjekal, mille tuul tuleb üle tüürpoordi, eesõigus pakpoordihalsil aluse ees. Tüürpoordi kuulete käskudes ja kirjeldustes, näiteks „sildumisotsad on tüürpoordis valmis” või „pöörake tüürpoordi” ehk paremale. Inglise mõistete meelespidamiseks on port ja left lühemad 4-tähelised sõnad ning pakpoordituli on punane, tüürpoordituli roheline.

Ahter

Ahter on paadi tagumine ots ja vööri vastand. Purjeka ahtris paikneb sageli kokpit ehk istumis- ja roolimisala ning ahtripeegel ehk kere lame tagasein. Paljudel tänapäeva jahtidel on allalastav ahtri ujumisplatvorm või pardaleminekuredel, mistõttu on ahter ujumisel ja abipaati astumisel aktiivne koht. Tagurpidi liikuvat paati võib kirjeldada väljendiga „ahter ees”. Ingliskeelne astern tähendab paadi taga või ahtri pool paiknemist: näiteks dinghy is floating astern tähendab, et abipaat lohiseb ahtri taga. Ahtriotsaga kinnitatakse ahter kai või sildumiskoha külge. Vööri ja ahtri eristamine on hädavajalik. Näiteks lastakse ankur tavaliselt vöörist, mitte ahtrist, sest muidu võib tuul ja laine paadi ohtlikku suunda pöörata.

Paut ja pautimine

Pautimine tähendab paadi vööri pööramist läbi tuule nii, et tuul liigub ühelt pardalt teisele. Vastutuult paudil muudate kurssi üle tuulesuuna: kui tuul tuli enne vasakult ehk üle pakpoordi, tuleb see pärast paremalt ehk üle tüürpoordi või vastupidi. Nii liigub purjekas vastutuult vahelduvate vasak- ja parempööretega siksakis, sest otse vastu tuult purjetada ei saa. Roolija küsib „valmis paudiks?” ning meeskond valmistab fokasoodid ette. Seejärel antakse käsk ja rool pööratakse manöövri alustamiseks. Kui vöör läbib tuulesilma, löövad purjed korraks ning paat võib hetkeks vastutuulde seisma jääda, enne kui purjed uuel pardal täituvad. Inglise sõna tack võib nimisõnana tähendada ka halsi ehk praegust asendit tuule suhtes: starboard tack tähendab, et tuul tuleb üle tüürpoordi. Seda ei tohi segi ajada purje halsinurga ehk alumise eesmise nurgaga. Kokkuvõttes on paut põhiline vastutuulepööre.

Roolipinn

Roolipinn on roolilehe külge kinnitatud kang, millega juhitakse tavaliselt väiksemat purjekat või abipaati. Roolipinni lükates või tõmmates pöörate roolilehte ja muudate seeläbi paadi suunda. Algajale võib tekitada segadust, et roolipinn töötab vastupidiselt: paadi paremale pööramiseks lükatakse pinn vasakule ja vastupidi, sest roolileht liigub vööri soovitud suunale vastassuunas. Paljudel alla ligikaudu 30-jalastel kiiljahtidel kasutatakse roolipinni, mitte ratast. See on lihtne, annab roolitunnetuse ja võtab kokpitis vähem ruumi ning kasutusvälisel ajal saab selle üles tõsta. Suurtel jahtidel on tavalisem rooliratas. Harjutades muutub roolipinni käsitsemine loomulikuks ning loob vahetu sideme vee ja paadi reaktsiooniga. Käsk „jälgige roolipinni” tähendab, et ärge laske sellel vabalt liikuda ega kedagi tabada. Nii roolipinn kui ratas täidavad sama eesmärki: pööravad roolilehte ja juhivad alust.

Purjetrimm

Purjetrimm tähendab purjede seadmist tuule suhtes võimalikult tõhusa nurga alla. Purje trimmimisel reguleeritakse soote ning vahel ka falli pinget, outhaul'i või grootsoodikelku, et saavutada õige kuju ja nurk. Hästi trimmitud puri moodustab ilusa tiivaprofiili, mille tuulenäitajad voolavad ühtlaselt, ning paat liigub kiiremini ja püstisemalt. Ületrimmitud ehk liiga pingul või alatrimmitud ehk liiga lõtv puri aeglustab alust, suurendab kreeni või hakkab laperdama. Käsk „trimmi purjed” tähendab üldiselt nende õigesse asendisse seadmist. Hea trimm nõuab pidevat tööd: purjetajad kohandavad seda iilides, kursimuutusel ja tuule muutudes. Kipper või meeskond võib trimmimisel anda käsu soote järele anda või sisse võtta. Boat trim võib inglise keeles tähendada ka paadi vööri-ahtri tasakaalu ja raskuse jaotust, kuid tavakõnes peetakse trimming'u all enamasti silmas purjetrimmi.

Vints

Vints on mehaaniline trummel, mis annab otste, eelkõige sootide ja fallide sissevõtmisel jõuülekande. Tavaliselt on see metallist silinder, mille ülaossa asetatakse vänt. Ots keeratakse ümber trumli ning seda tõmmatakse vändates. Nii saate koormuse all purje trimmi võtta ka siis, kui paljast kätejõust ei piisaks. Tänapäeva purjekal paikneb kokpiti või masti ümber mitu vintsi: näiteks kaks peamist vintsi fokasootidele ning teised fallidele ja grootsoodile. Tugevas tuules võib vintsimine olla raske, seega kasutage head tehnikat ning rakendage jalgade jõudu ja keharaskust. Vintsil on sageli põrkmehhanism, mis lubab trumlil pöörduda ainult ühes suunas ja hoiab pinge ka väntamise lõpetamisel. Hoidke sõrmed ja riided töötavast vintsist eemal, sest ots võib kiiresti sisse joosta. Ärge jätke pärast tööd vänta vintsile: trumli juhuslikul pöörlemisel võib see välja lennata. Vintsi tõhus kasutamine ja otsa pärast vintsimist knaabi või stopperiga lukustamine on purjetamise põhioskus.

Pealttuulepoolne (windward)

Pealttuulepoolne tähendab külge või suunda, kust tuul puhub. Kui seisate paadis ja tuul tabab kõigepealt teie vasakut külge, on paadi vasak külg pealttuulepoolne. See on sisuliselt tuule suunas ehk vastutuult jääv külg. Pealttuule ja allatuule eristamine on purjetamises väga oluline. Kreeni tasakaalustamiseks paigutatakse raskus sageli pealttuulepardale ning võistlusreeglite järgi peab tuulele lähem ehk pealttuulealus hoiduma allatuulealuse teelt. Pealttuulekaldale puhub tuul ja see võib tuua laineid. Allatuulekallas on rahulikum, kuid ohtlik, kui triivite selle poole. Ingliskeelne beat to windward tähendab vastutuult krüssamist, milleks tuleb tavaliselt siksakis pautida. Purjetaja peab tähele panema ka tuule suuna muutumist, sest see nõuab purjetrimmi ja kursi kiiret kohandamist. Kokkuvõttes on pealttuulepoolne tuuline külg, kust tuul tuleb, ning allatuulepoolne varjatud külg. Jälgige alati, kumb külg on pealttuulel — sealt pritsib laine teile näkku.