Selles juhendis selgitame, kuidas paadiga sadamas ohutult manööverdada ilma vööripõtkuri ja muude abivõteteta, näiteks kaldalt paati eemale lükkamata. Võite küll öelda, et teie paadil on vööripõtkur, kuid kunagi ei tea, millal see rikki läheb või tugeva tuule ületamiseks liiga nõrgaks osutub. Seepärast tasub osata manööverdada ainult peamasina, rooli ja otste abil. Õige lähenemise ning harjutamisega saate sadamamanöövrid selgeks ka siis, kui tehnika teid alt veab.
Artiklist saate teada:
- kuidas manööverdada sadamas ohutult ainult peamasina, rooli ja sildumisotste abil;
- kuidas pardati ujuvkai äärde tulla ja sealt lahkuda ilma vööripõtkuri või kaldal viibiva abiliseta;
- kuidas silduda pardati kai või ujuvkai ääres ning kaitsta paati tugeva umblaine korral;
- kuidas kasutada ohutuks lahkumiseks vööri- ja ahtrispringi ka keerulistes oludes;
- kuidas lahendada manöövri ajal tekkivaid probleeme, näiteks ootamatult takerdunud otsa või raskust tuules asendi hoidmisel;
- põhja kinnitatud püsisildumisotsa kasutamise ja oma ankruga ahtriga kai poole sildumise põhimõtteid Vahemere eri oludes.
Pardati kai või ujuvkai ääres
Selline sildumisviis pole jahisadamates kuigi tavaline, sest kai äärde mahub vähem paate. Kõige tõenäolisemalt silduge pardati tanklas, linnakail või vaiksemas sadamas. Tugeva umblaine korral ei sobi pardati sildumine, sest paadi külg liigub kai suhtes palju ja seda tuleb vendritega hästi kaitsta. Vendrid ning sildumisotsad saavad suure koormuse, kui paat liigub korduvalt edasi-tagasi ja vendrid hõõruvad vastu kaid.
Pardati ujuvkai äärde tulemine
- Kui mul on võimalik valida, lähenen selle pardaga, mille puhul tuul puhub võimalikult palju vööri suunas. Valmistan ette kaks piisavalt pikka sildumisotsa, kumbki pikem kui pool paadi pikkust. Kinnitan vendrid sobivale pardale ujuvkai või kai kõrguse järgi. Ühe otsa kinnitan vööriknaapi ja teise ahtriknaapi. Otsad juhitakse läbi otsajuhtide reelingust väljapoole ning tuuakse siis üle reelingu tagasi tekile. Kaks meeskonnaliiget seisavad vantide juures vastaval pardal, kumbki ühe otsa vaba ots käes. Kui oleme pardati väga lähedal ja tagasikäiguga paadi peatanud, astuvad nad otstega kaldale ning kinnitavad vööri- ja ahtriotsa kaldapollaritele. Pingutame otsad, kuni paat on kaiga paralleelne, ning lisame kaks springotsa.
Pardati sildumiskohalt lahkumine
- Kujutlege, et oleme pardati, nii ees kui taga seisavad teised paadid ning tugev tuul surub meid kindlalt vastu ujuvkaid. Keegi ei suuda paati piisavalt kaugele lükata, et vöör või ahter vahelt välja pööraks. Isegi kui ees pole paati, kraabib edasikäigu kasutamine paadi külge mööda ujuvkaid, mitte ei vii alust sellest eemale. Lahendus on springots. Valida saab vööri- või ahtrispringi vahel. Õige valik sõltub manööverdamisruumist, tuule tugevusest ja suunast ning sellest, kas olete üksi või meeskonnaga.
a) Lahkumine ahtrispringiga
Kui olen paadis üksi, valin ahtrispringi, sest saan seda manöövri ajal rooli juurest mugavalt käsitseda. Ujuvkai poolsel küljel on vendrid juba väljas. Lisage üks vender otse ahtrisse kohta, kus paat hakkab vastu ujuvkaid toetuma. Kere külje ja ahtripeegli vaheline nurk peab olema kaitstud.
Seadke ahtrispring libiseva otsana. See kulgeb ahtriknaabist ümber kaldapollari tagasi samasse ahtriknaapi. Ots ei pea ulatuma vöörini, kuid mida pikem see on, seda hõlpsamini pöördub paat vajalikku suunda.
Nüüd võite kõik muud otsad vabastada ja jätta ainult ahtrispringi. Pange rool otseks ning lülitage tagasikäik. Propelleri tõukejõupunkti ja knaabi vahele tekkiv jõud hakkab paati pöörama. Pöördenurka saab juhtida nii mootori pöörete kui ka kalda poole pööratud rooliga. Vöör hakkab aeglaselt ujuvkaist eemalduma; oodake ja lisage vajaduse korral gaasi või pöörake rooli rohkem. Kui paat on ohutuks lahkumiseks piisavalt pöördunud, valige vabakäik, tõmmake springots pardale, lülitage edasikäik ja lahkuge otse rooliga.
b) Lahkumine vöörispringiga
Tugeva ahtriveerandist puhuva tuule korral valin vöörispringi, sest tagurpidi tuulde sõitvat paati on lihtsam juhtida. Puudus tekib siis, kui meeskonda pole ning ma ei saa korraga vöörispringi ja rooli käsitseda. Teisalt on see manööver tõhusam tugevas tuules, mis surub paadi vastu ujuvkaid ja muudab teised lahkumiskatsed riskantseks.
Ujuvkai poolsel küljel on vendrid juba väljas. Lisage vendrid kuni vöörini kohta, kus paat toetub vastu ujuvkaid. Vööri serv peab olema kaitstud.
Seadke vöörispring libiseva otsana. See kulgeb vööriknaabist ümber kaldapollari tagasi vööriknaapi. Ots ei pea ulatuma ahtrini, kuid mida pikem see on, seda hõlpsamini pöördub paat vajalikku suunda.
Nüüd vabastage kõik muud otsad ja jätke ainult vöörispring. Hoidke rool otse, lülitage edasikäik ja oodake, kuni spring pingutub. Seejärel pöörake rooli nii, nagu tahaksite vööri ujuvkai sisse juhtida. Spring takistab edasiliikumist, vöör surub kindlalt vendritele ja ahter hakkab aeglaselt eemale pöörduma. Propelleri tekitatud veejuga liigub üle roolilehe ning surub ahtri kaldast eemale. Tugeva tuule korral võib vaja minna rohkelt mootoripöördeid, et veevoolu jõud ületaks paati kaldale suruva tuule. Kui paat on ohutuks lahkumiseks piisavalt pöördunud, lülitage tagasikäik ja seadke rool otseks, samal ajal kui meeskonnaliige springi vabastab ning pardale tõmbab. Paat liigub kenasti ujuvkaist tagurpidi eemale ja seejärel saate võtta vajaliku kursi.
Võimalikud raskused
Mõlema manöövri kriitiline hetk võib tekkida siis, kui pardale tõmmatav ots jääb kaldapollari külge kinni. Sellisel juhul soovitan otsa teise poole kohe paadist vabastada ja vette visata. Manöövri katkestamine pole ohutu: pinges ots peatab paadi ning muudab selle juhitamatuks. Hiljem saate turvaliselt naasta ja otsa veest välja võtta.
Vahemerel on kõige levinum silduda kaiga risti. Ahter kinnitatakse kahe otsaga kaldale ning vööri hoiab paadi enda ankur, mis on lastud piisavalt kaugele ette merepõhja, või paadi ees põhja kinnitatud püsisildumisots.
Sildumine püsisildumisotsaga
Oma purjetamise algusaastaid ja Horvaatia jahisadamate personali käitumist meenutades arvasin, et püsisildumisotsa kasutamine tähendab selle võimalikult kiiresti pootshaagiga haaramist, vööris ruttu kinnitamist ja samal ajal ahtri kaldale sidumist pärast seda, kui mootor on juba välja lülitatud. Tegelikult saab kogu toimingu teha rahulikult, isegi üksi ja ilma tänapäevaste mugavusteta, nagu vööripõtkur.
Mis on püsisildumisotsaga koht?
See on viis kinnitada paat vööri või ahtriga ujuvkai poole, kasutades sildumisotsa, mille kaugem ots on püsivalt ankurdatud ujuvkaist piisaval kaugusel merepõhjas asuva betoonploki külge. Sildumisotsa teine ots kulgeb vee all — see ei uju — ja on ujuvkai külge kinnitatud. Tavaliselt jätkub see peenema kaldale seotud väljavõtuotsana. Peenemat otsa on pootshaagiga lihtsam veest võtta ja käsitseda. Selline sildumine on Vahemere lääneosas laialt levinud. See võimaldab paigutada kai äärde võimalikult palju paate ning hoiab samal ajal ära vendrite lainetuses vastu kallast hõõrumise.
Kas läheneda ahter või vöör ees?
Hästi tagurdava paadi puhul — nagu enamik tänapäevaseid rendijahte — eelistan läheneda kaldale ahter ees. Selleks on mitu head põhjust. Saan ahtri ja kalda vahemaad täpsemalt hinnata, sest rooli juurest avaneb ahtrile selge vaade. Kui pealttuulepoolne ahtriots on kinnitatud, saan mootoriga paati juhtida ning nõutavas asendis hoida, ilma et tuul selle eemale kannaks. Nii jääb piisavalt aega püsisildumisotsa kinnitamiseks ja ahtrist on lihtsam kaldale astuda.
Vöör ees lähenemiseks vajan mõjuvat põhjust, näiteks madalat vett kalda lähedal, kus rool võib põhja tabada. Vöör ees väheneb manööverdusvõime: propellerijuga ei liigu üle roolilehe ning vööriknaabid asuvad paadi keskjoone lähedal, mistõttu pealttuulepoolse otsa küljes hoidmine annab vähe pöördemomenti. Praktikas tähendab see, et ma ei saa mootoriga paati tuule jõu vastu hoida ja otste kinnitamiseks jääb vähe aega.
Paadi kinnitamine ahter kai poole
Alustan tagurdamist kaldast piisavalt kaugel, et paat võtaks kindla liikumissuuna ja hakkaks roolile reageerima. Tuule suunda tuleb silmas pidada, sest külgtuul mõjutab kõige rohkem vööri. Valikuvõimaluse korral tagurdan tuulde: pöörde lõpus liigub vöör tuule jõule vastu ja seda ei kanta nii kiiresti allatuult.
Tugevama tuulega hoidke piisavat kiirust, et paat roolile reageeriks. Väiksel kiirusel hakkab see külgsuunas triivima ning manööver võib nurjuda. Tagurdades soovitan astuda rooliratta teisele poole, et vaadata ahtri suunas ja roolida nii nagu edasiliikumisel.
Õigel hetkel lülitan edasikäigu ja peatan paadi ahtriga kalda lähedal. Seejärel kinnitan pealttuulepoolse ahtriotsa ning annan ettevaatlikult edasikäiku. Paat võtab koormuse ahtriotsale ja rooliga hoian selle keskjoont kaldaga risti. Lasen ahtriotsa pisut järele, kuni paat asub kaldast umbes kahe meetri kaugusel. Kinnitan rooli paigale ja võtan pootshaagiga püsisildumisotsa väljavõtuotsa.
Liigun mööda otsa ettepoole ning jälgin, et see ei läheks paadi alla ega propelleri lähedale. Piki külgtekki vööri liikudes juhin väljavõtuotsa üle keskknaabi, et see paadi all sassi ei läheks. Tõmban püsisildumisotsa pingule ja kinnitan vööris.
Naasen ahtrisse, lülitan tagasikäigu ja toon ahtri ujuvkaile lähemale. Seejärel astun teise ahtriotsaga kaldale ning kinnitan selle ujuvkai külge. Tagasikäik on pingutanud püsisildumisotsa tugevamalt, kui suudaksin käsitsi, seega võin kindel olla, et isegi tugev vöörituul ei suru ahtrit vastu ujuvkaid.
Manööver on kõige raskem, kui kõrval pole teisi paate. Tuul mõjub kogu paadiküljele ning pean alust stabiliseerima ainult ahtriotsaga. Kui tagurdan paatidevahelisse pilusse või allatuulepoolse paadi kõrvale, on lihtsam, sest tuul kannab mind naaberpaadi vendritele.
Ahter kai poole püsisildumiskohalt lahkumine toimub saabumise vastupidises järjekorras. Eriti külgtuulega tuleb siiski arvestada mõjuvaid füüsikalisi jõude ja kõik enne lahkumist hoolikalt ette valmistada.
Seadistan mõlemad ahtriotsad libisevate otstena, et neid saaks pardalt vabastada. Tugeva külgtuulega valmistan ette ka libiseva otsa pealttuulepoolse naaberpaadi külge, et meeskonnaliige saaks vööri kinni hoida, kuni meie paat kogub piisava kiiruse. Vastasel juhul viib tuul vööri kohe eemale, kui see ulatub naaberpaadist ettepoole.
Käivitan mootori ja lülitan edasikäigu. Vabastan allatuulepoolse ahtriotsa ning joondan paadi rooliga ujuvkaiga risti. Paat kannab nüüd koormust allesjäänud ahtriotsal ja kui tee ees on vaba, võin püsisildumisotsa vabastada ning vette visata. Ootan hetke, kuni see on vajunud piisavalt sügavale, et mitte propellerisse või kiilu külge takerduda. Seejärel vabastan viimase, pealttuulepoolse ahtriotsa ja liigun mootoriga edasi. Kui vöörist pealttuulepoolse naaberpaadini kasutatakse otsa, antakse seda järk-järgult järele ja tõmmatakse kiiresti pardale, kui meie paat kurssi hoiab. Kui ees pole piisavalt ruumi tuulde pööramiseks vajalikku kiirust koguda, lasen vööril allatuult vajuda ja tagurdan paatidevahelisest käigust välja.
Võimalikud raskused
- Kitsasse paatidevahelisse pilusse sisenedes võivad minu vendrid jääda naaberpaatide vendrite taha kinni. See võib paadi peatada ning juhitavuse kaotada või rebida lahti vendrid ja reelingu. Sellises olukorras ei riputa ma oma vendreid üle parda, vaid jätan need tekile ja palun meeskonnaliikmel hoida teisaldatavat vendrit valmis. Naaberpaatide vendrid kaitsevad siis piisavalt ja ma võin neile toetuda.
- Ärge laske kiirusel langeda nii madalale, et tuul hakkab paati külgsuunas kandma.
- Hinnake sildumiskohta ise. Kui see ei tundu sobiv, öelge seda marinero'le ja selgitage oma muret. Ärge andke survele järele ega sisenege kohale. Kui teist kohta ei pakuta, on parem mujale minna, vajaduse korral ankrusse.
- Jälgige, kuidas marinero püsisildumisotsa teile ulatab. Sageli tõmmatakse see diagonaalis paadi alt, mistõttu võib ots propelleri ümber keerduda. Kui olud lubavad, valige vabakäik ja oodake, kuni ots liigub paadi kõrvale. Kui see pole võimalik, paluge marinero'l ots vette lasta, lahkuge kohalt ja naaske, kui ots on sirge, või lähenege uuesti veidi ühelt küljelt.
Ahtriga kai poole sildumine oma ankru abil
Mõnes Vahemere piirkonnas on see väga tavaline. Näiteks Kreekas pole paljude linnakaide ja jahisadamate juures püsisildumisotsi, mistõttu tuleb kasutada oma ankrut. Lähenemine sarnaneb ahter ees püsisildumisotsaga sildumisele, kuid tagurdades peate ankruahelat välja andma.
- Vaadake sisenemiseks valitud koht hoolikalt üle.
- Alustage tagurdamist kaldast piisavalt kaugel, et paat võtaks kindla liikumissuuna.
- Laske ankur kaldast võimalikult kaugele, kuid veenduge, et olemasoleva ahela pikkusest jätkub ahter ees kaldale jõudmiseks.
- Andke ankruahelat ühtlaselt ja katkestusteta välja ning tagurdage võimalikult sirgelt kalda poole, kuni olete piisavalt lähedal, et meeskonnaliige astuks pealttuulepoolse ahtriotsaga kaldale ja kinnitaks selle pealttuulepoolsele pollarile.
- Kui pealttuulepoolne ahtriots on kinnitatud, lülitage edasikäik ja andke otsa järele, kuni paat on kaldast mitu meetrit eemal. Hoidke alus rooliga kaldaga risti. Tõmmake ankruahelat ankruvintsiga sisse, kuni ankur on merepõhja kindlalt haakunud. Seejärel lülitage tagasikäik, et ankur korralikult põhja kaevuks.
- Andke ankruahelat pisut järele ja lõpetage ahtrisildumine, kinnitades mõlemad otsad kaldale.
Võimalikud raskused
- Vahemaa vale hindamine: lasen ankru kaldast liiga kaugele ja ahelast ei piisa ujuvkaini tagurdamiseks või annan välja liiga vähe ahelat ning ankur ei kinnitu kindlalt põhja.
- Tuul tugevneb, kuni ankur ei talu enam paadile mõjuvat jõudu. Paat hakkab külg ees kalda poole pöörduma ja ahtri külg võib ujuvkai vastu kahjustada saada. Ainus võimalus on hakata paati ankruvintsiga ankru poole tõmbama ning samal ajal ahtriotsi järele anda. Seejärel proovige uuesti: laske ankur rohkem pealttuule suunas ja püüdke see kindlamalt põhja kinnitada. Kui ankur ei pea, on ohutum sadamast lahkuda ja sobivas ankrukohas ankrusse jääda.
Lõpunõuanded
Harjutamine on alati hädavajalik. Tugevas tuules manöövri kindlaks sooritamiseks peate olema seda varem proovinud. Seetõttu soovitan kirjeldatud võtteid kasutada ka siis, kui piisaks vööri ja ahtri käsitsi eemale lükkamisest. Ainult korrapärase harjutamisega tekib vajalik enesekindlus.
Enne manöövrit kujutlege kõiki paadile valitsevates oludes mõjuvaid jõude: tuule jõudu ja jõel või tugevate hoovustega paigas ka hoovuse tekitatud jõudu. Lahkudes vabastage sildumisotsad järk-järgult ükshaaval ning jälgige paadi käitumist.
Võõras kohas eelistan enne sildumist olukorra üle vaadata. Kui konkreetseks lähenemiseks pole kõik õigesti ette valmistatud — näiteks vendrid on valel kõrgusel —, viin paadi uuesti eemale, teen vajalikud parandused ja naasen alles seejärel.
Tomáš Kůdela
Tomáš töötab elektroonikaarendajana. Pärast enesearengu töötubades osalemist, mediteerimist ja oma tee leidmist täitis ta unistuse ning ostis Delphia 40 purjejahi. Ta loodab koos inimestega, kes soovivad oma elus midagi muuta ja seikluslikku merereisi kogeda, järk-järgult ümber maailma purjetada. Tomášel on Tšehhi kõrgeim kaptenikvalifikatsioon, „A” Ocean Yacht Masteri tunnistus, ning ta on saanud ka Tšehhi transpordiministeeriumi purjetamisinstruktoriks ja eksamineerijaks. Tema reisilugusid leiate aadressilt www.tomaskudela.cz.
